headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011
Vol. 56, Issue 1

Kuidas läti-eesti keelekontakt on mõjutanud eesti murdekeele grammatikat ja sõnamoodustust; pp. 204-246

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa56.11


Authors

Lembit Vaba

Abstract

 Impact of Latvian-Estonian language contacts on the grammar and word-formation of Estonian dialects.

Latvian-Estonian and Estonian-Latvian contacts have had and increasingly have a trans-language character; they have occurred and occur through the prevalent intermediary languages. Both Estonian and Latvian have been heavily influenced by three contact languages: German, Russian, and English. For this reason, it is very difficult to establish the mutual morphological, syntactic, and semantic impact between Estonian and Latvian. The article deals with the development of the Estonian-Latvian linguistic boundary, the emergence of Estonian linguistic enclaves in Latvia, and the nature of Latvian-Estonian linguistic contacts.

The article highlights and analyses the following possible Latvian loans in the grammar of Estonian dialects: grammatical gender and manifestations of gender characteristics. They include plural nouns, Latvian-style expression of the superlative, Latvian impact on the formation of the moods (conditional, debitive, optative), reduplication of type finite verb of verb construction + action noun of the same verb, instances of Latvian-style verb government, the Latvian influence on the pronoun and adposition systems, Latvian verb prefixes, particles, adverbs, and pro-adverbs in the Leivu and Lutsi linguistic enclaves, borrowed conjunctions and interjections. The article analysis also the Latvian impact on word-formation.

Keywords

Finnic languages, Estonian, Baltic languages, Latvian, language contacts

References

Alvre , Paul 1975. Über eine Neubildung in den finnisch-ugrischen Sprachen (auf dem Hintergrunde der pronominalen Typologie). – Sovetskoe Finno-ugrovedenie XI/4 , 235–241.

Ariste , Paul 1962. Ühest keelekontakti juhust. – Keel ja Kirjandus 9 , 550–556.

Blokland , Rogier , Petar Kehayov 2010. Vene keele mõjust eesti keeles. Tagasivaateid ja perspektiive. – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Paths of language. Festschrift for professor Helle Metslang on the occasion of her 60th birthday. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 1–2.) Tartu: ESUKA–JEFUL , 35–54.

Bušs , Ojārs 1999. Keel muutub ka Lätimaal. – Keel ja Kirjandus 8 , 522–534.

EH I–II = Jānis Endzelīns , Edita Hauzenberga. Papildinājumi un labojumi K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīcai. I , 1934. II , 1946. Rīgā: Kultūras fonda izdevums , Grāmatu apgāds.

EKG I = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana) , Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKG II = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt (peatoimetajana) , Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

EKK = Mati Erelt , Tiiu Erelt , Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas , täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõna­raamatu” 2. , täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Endzelīns , Jānis 1951. Latviešu valodas gramatika. Rīgā: Latvijas valsts izdevniecība.

Erelt , Mati , Matti Punttila 1999. Suomalais-ugrilaisten kielten reduplikaatiosta – Lähivertailuja 10. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Tampereella 14. toukokuuta 1998. Toim. Lembit Vaba , Heikki Hurtta. (= Folia Fennistica & Linguistica 23.) Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos. Tampere: Tampereen yliopisto , 3–12.

FBR = Filologu biedrības raksti. Rīgā Latviešu Filologu biedrības izdevums.

Hornung , Johann 1693. Grammatica Esthonica , brevi , Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Literis Joh. Georg Wilck.

Kallas , Oskar 1894. Lutsi maarahvas. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts.

Kazlauskas , Jonas 1966. Lietuvių kalbos imperatyvo morfemos -k(i) kilmė. – Baltistica II , 69–72.

Kazlauskas , Jonas 1968. Lietuvių kalbos istorinė gramatika. Vilnius: Mintis.

Keem , Hella 1997. Võru keel. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts , Võru Instituut. Tallinn: Eesti TA Emakeele Selts.

Keem , Hella , Inge Käsi 2002. Võru murde tekstid. (= Eesti murded VI.) Eesti Keele Instituut. Tallinn: [Eesti Keele Sihtasutus].

Kettunen , Lauri 1962. Eestin kielen äännehistoria. Kolmas painos. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 156.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Kont , Ilse 1974. Sufiks -nik eesti keeles. – Centum. Johannes Voldemar Veski 100. sünniaastapäeva tähistades. (= Emakeele Seltsi toimetised 9.) Tallinn: Valgus , 147–156.

Leikuma , Lidija 2003. Latgalīšu volūda 1. Intensīvā mācību kursa materiāli. Sanktpēterburgas Valsts universitāte. Vt ka Leikuma , Lidija. Latgalīšu volūda – gramatika; http://www.genling.nw.ru/baltist/Publicat/LatgVol1.pdf (25.12.2010).

LES = Karl Aben 1966. Eesti-läti sõnaraamat. Tallinn: Valgus.

ME I–IV = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. K. Mühlenbachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. I–IV , 1923–1932. Rediģējis , papildinājis , turpinājis Jānis Endzelīns. Rīgā: Izdevusi Izglītības ministrija.

Metslang , Helle 1996. Evolutsioonilised ja revolutsioonilised uuendused grammatikas. – Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum. Jyväs­kylä 10.–15.8.1995. Pars IV. Sessiones sectionum. Syntaxis et semantica & Contactus linguistici et status hodiernus linguarum & Cetera linguistica. Redegerunt Heikki Leskinen , Sándor Maticsàk , Tõnu Seilenthal. Jyväskylä: Moderatores , 87–92.

Metslang , Helle 2010. Isepäine üldküsilause. – Emakeele Seltsi aastaraamat 55 (2009). Peatoimetaja Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus , 119–137.

MLLVG I = Mūsdienu latviešu literārās valodas gramatika I. 1959. Fonētika un morfoloģija. Rīgā: Latvijas PSR Zinātņu Akadēmijas izdevniecība.

Muižniece jt 1999 = Liena Muižniece , Helle Metslang , Karl Pajusalu. Eesti ja läti keele mineviku partitsiibi finiidistumine. – Keel ja Kirjandus 8 , 522–534.

Must , Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.

Mägiste , Julius 1957. Rets. Uutta lätin kielen murteista. Kārlis Draviņš , Velta Rūķe. Laute und Nominalformen der Mundart von Stenden 1–2. (Slaviska institutionen vid Lunds universitet , Slaviska och baltiska studier 2–3.). Lund 1955 , 1956. – Virittäjä , 218–220.

Mägiste , Julius 1962. Äldre ryska lånord i estniskan särskillt i det gamla estniska skriftspråket. (= Lunds Universitets Årsskrift N. F. Avd. I , Bd. 55 , nr 1.) Lund: Gleerup.

Mägiste , Julius 1975. Eesti perekonnanimedest. – Finsk-ugriska småskrifter. Utgivna av seminariet för finsk-ugriska språk vid Lunds Universitet 3. Lund , 5–15.

Neetar , Helmi 1989. Laenamisest eesti sõnatuletuses. – Emakeele Seltsi aasta­raamat 33 (1987). Keelest ja kultuuriloost. Tallinn: Eesti Raamat , 42–51.

Nigol , Salme 1955. Märkmeid matkalt leivu keelesaarele. – Emakeele Seltsi aastaraamat I (1955). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus , 147–151.

Nigol , Salme 1970. Paar sõna Leivu ja Lutsi murrakust. – Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn: Valgus , 61–68.

Niilus , V[alter] 1935. Leivu rahvas. – Eesti Kirjandus 8 , 365–381.

Niilus , V[alter] 1936. Leivu passiivist. – Eesti Keel 4 , 109–112.

Niilus , V[alter] 1937. Valimik leivu murdetekste. Choix de textes dialectaux leivu. (= Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXXI. Äratrükk Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamatust 1936.) Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus.

N[iilu]s , V[alte]r 1938a. Alide Peterson +. – Eesti Keel 7/8 , 254–255.

Niilus , Valter 1938b. Reduplikatiivsõnadest. – Eesti Keel 7/8 , 224–232.

Niilus , Valter 1940. Mõningaid huvitavaid lätipärasusi leivu murdes. – Eesti Keel 1–2 , 20–30.

Pajusalu , Karl 1989. Suhtlustaotlused inimkeelt muutmas. Tähelepanekuid eesti murrete verbimorfoloogiast. – Keel ja Kirjandus 3 , 142–149.

Reķēna , Antoņina 1998. Kalupes izloksnes vārdnīca I–II. Rīga: Latviešu Valodas Institūts.

Rosinas , Albertas 1982. Kai kurių deiktinių žodžių , intensifikatorių ir prieveiksmių kilmės klausimu. On the origin of some deictic words , intensifying words and adverbs. Summary. – Baltistica XVIII/1 , 39–46.

Rudzīte , Marta 1976. Rets: Eduard Vääri. Algupärased tuletussufiksid liivi keeles. Väitekiri filoloogiadoktori teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu 1974. – Sovetskoe Finno-ugrovedenie XII , 141–150.

Rūķe-Draviņa , Velta 1961. Ns. lastenhoitajain kielestä. – Virittäjä , 85–91.

Rūķe-Draviņa , Velta 1977. Modification of speech addressed to young children in Latvian. – Talking to children: Language input and acquisition. Ed. C. Snow and C. A. Ferguson. Cambridge: Cambridge University Press , 237–254.

Rätsep , Huno 1989. Eesti keele tekkimise lugu. – Akadeemia 7 , 1503–1524.

Saareste , Andrus 1955. Petit atlas des parlers Estoniens. Väike eesti murdeatlas. (= Skrifter utgivna av Kungl. Gustav Adolfs Akademien Nr 28.) Uppsala: Almqvist & Wiksells.

Sang , Aug[ust] 1936. Lutsi maarahvas a. 1936. – Eesti Kirjandus 9 , 399–409.

SC 1992 = Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524–1739. Välja andnud Albert Saareste ja Arno Rafael Cederberg. Faksiimileväljaanne. Tartu: Tartu Ülikool.

SES = Soome-eesti suursõnaraamat. Suomi-viro-suursanakirja. 1–2 , 2003. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak , Paul Kokla , Külli Kuusk , Helga Laanpere. Eesti Keele Instituut , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Tallinn-Helsinki: Eesti Keele Sihtasutus , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Setälä , Eemil Nestor 1899. Yhteissuomalainen äännehistoria. I ja II vihko. Helsingissä: Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran kirjapainossa.

Stolz , Thomas 1991. Sprachbund im Balticum? Estnisch und Lettisch im Zentrum einer sprachlichen Konvergenzlandschaft. Bochum: Universtitätsverlag Dr. N. Brockmeyer.

Zinkevičius , Zigmas 1980. Lietuvių kalbos istorinė gramatika I. Įvadas. Istorinė fonetika Daiktavardžių linksniavimas. Vilnius: Mokslas.

Zinkevičius , Zigmas 1981. Lietuvių kalbos istorinė gramatika II. Vilnius: Mokslas.

Zinkevičius , Zigmas 1982. Lietuvių kalbos postpoziciniai vietininkai. Postpositional locatives in Lithuanian. Summary. – Baltistica XVIII/1 , 21–38.

Zinkevičius , Zigmas 1984. Lietuvių kalbos istorija I. Lietuvių kalbos kilmė. Vilnius: Mokslas.

Zinkevičius , Zigmas 1987. Lietuvių kalbos istorija II. Iki pirmųjų raštų. Vilnius: Mokslas.

Tanning , Salme 2004. Karksi murrak. Toim. Karl Pajusalu. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Toporov , Vladimir , Oleg Trubačev 1962. Lingvističeskij analiz gidronimov Verhnego Podneprov’ja. Moskva: Izdatel´stvo AN SSSR.

Univere , Aili 1996. Idamurde tekstid. (= Eesti murded IV.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

Vaba , Lembit 1990. Balti fragment eesti mesindussõnavaras? – Eesti keele ja kirjanduse kateedri töid I. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut , 35–45.

Vaba , Lembit 1991. Ferdinand Johann Wiedemann leivude uurijana. – Emakeele Seltsi aastaraamat 34 (1988). Sõna ja termin. Tallinn: Eesti Raamat , 74–85.

Vaba , Lembit 1992. Käblik on ahjulind! – Keel ja Kirjandus 8 , 459–462.

Vaba , Lembit 1996. Über die Herkunft von est. keris. – Linguistica Uralica XXXII/1 , 33–35.

Vaba , Lembit 1997. Uurimusi eesti-läti keelesuhetest. Tallinn–Tampere: Eesti Keele Instituut / Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

Vaba , Lembit 1999. Eesti-läti kakskeelsusest Valgas. Vaade ajalukku. – Keel ja Kirjandus 8 , 535–541.

Vaba , Lembit 2002. Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koost. M. Kallasmaa. Toim. M. Kallasmaa , M. Langemets. (= EKI toimetised 11.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 267–291.

Vaba , Lembit 2004. „Hellad nimed”. Ühest lätitaustalisest perekonnanime­tüübist. – Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2003). Tallinn , 50–82.

Vaba , Lembit 2006. Läti keelest. – Eesti-läti vestmik. Igauņu-latviešu sarunvārdnīca. Tallinn: Ilo , 12–40.

Vaba , Lembit 2010. Eestlased ja eesti keel Lätis. Liepna ja Balvi Eesti siirdlaskonna tekke- , arengu- ja hääbumislugu ühe suguvõsa perepärimuste põhjal. – Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost. ja toim. Kristiina Praakli , Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 361–380.

VES = Võro-eesti synaraamat. Võru-eesti sõnaraamat. 2002. Koost. Sulev Iva. (= Võru Instituudi toimetised 12.) Tartu–Võru.

VKM VI = Kuiss vanal Võromaal eleti. 2005. Toim. Helju Kaal , Mari Must , Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VI.) Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Emakeele Selts.

VKM VII = Ennemustitsel Mulgimaal. 2008. Toim. Helju Kaal , Mari Must , Eevi Ross. (= Valimik korrespondentide murdetekste VII.) Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Emakeele Selts.

Voolaine , Paulopriit 1976. Emakeele Seltis murdekogumise aoaegadelt. – Kodumurre 13. Toim. Heino Ahven. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn , 49–55.

 

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June