headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
Vol. 58, Issue 1
» 2012
» 2011

AEG EESTI MURRETES; PP. 265–295

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa58.13


Authors

Eva Velsker

Abstract

Aeg ’time’ in Estonian dialects
The article focuses on the usage of the word aeg ’time’ in Estonian dialects; the material comes from the Corpus of Estonian Dialects, the preparation of which is underway at the University of Tartu and the Institute of the Estonian Language. The word aeg ’time’ is a high-frequency noun in the dialect corpus, whereas its usage reveals considerable variation. For the purpose of the present study the author collected 1899 forms of the word aeg; 1509 of them were used as time adverbials; 1256 expressed time of the action; the analysis focused on the latter. It appeared that the choice of the form depends, on the one hand, on the grammatical environment; it depends on whether the word is modified by a genitive or adjective attribute; on the other hand, different dialects employ different linguistic devices. The frequent combination with the pronominal extension see ’this’ (too ’that’), which usually is in the adessive, could be regarded as an adverbialized form. Among other dialects, the combination of the adessive pronoun and the partitive aeg is a distinctive feature of the Võru dialect. In the case of the adjective attribute, mostly the adessive form is used in all the dialects, and, thus, one is dealing with a clearly substantival use. Phrases with the genitive attribute reveal more variation – more western dialects show mostly the inessive, the insular dialects also the partitive; in the central dialect the nominative is common in such contexts. In other northern Estonian dialects the adessive is common. The Tartu dialect distinguishes an adpositional form, which is clearly a divergence from the case paradigm. However, in the Võru dialect it is morphologically not possible to make a distinction between the adposition and the partitive. In constructions with the genitive attribute, the forms of the word aeg can often be interpreted as the adposition; however, the morphological preferences differ in different dialects. The interpretation as the adposition is supported by the fact that usually another case (the adessive) is used in phrases with an adjective attribute.

Keywords

Estonian dialects, variation, lexicalization, grammaticalization

References

Brinton , Laurel J. , Elizabeth Closs Traugott 2005. Lexicalization and Language Change. Cambridge: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.2277/0521540631.

Bybee , Joan 2007. Frequency of Use and the Organization of ­Language. Oxford University Press.
http://dx.doi.org/10.1093/acprof:oso/9780195301571.001.0001.

Bybee , Joan 2010. Language , Usage and Cognition. Cambridge: Cambridge University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511750526.

EKG = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt , toim. Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I , 1 (a–aju). 1994. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Mari Must , Mart Mäger , Helmi Neetar , Salme Nigol , Ellen Niit , Vilja Oja , Valdek Pall , Eevi Ross , Aili Univere , Helmi Viires. Käsikirja ühtlustanud ja täiendanud Mari Must. Trükki toimetanud Helmi Neetar , Ellen Niit , Eevi Ross. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Habicht jt 2011 = Külli Habicht , Pille Penjam , Külli Prillop. Sõnaliik kui rakenduslik ja lingvistiline probleem: sõnaliikide märgendamine vana kirjakeele korpuses. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 19–41.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa7.02.

Heine , Bernd , Tania Kuteva 2002. World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press. http://dx.doi.org/10.1017/CBO9780511613463.

Hopper , Paul J. , Elizabeth C. Traugott 2003. Grammaticalization. Second Edition. Cambridge: University Press.
http://dx.doi.org/10.1017/CBO9781139165525.

Lindström , Liina 2009. Ülevaade eesti murrete korpusest; http://www.murre.ut.ee/assets/EMK.PDF.

Lindström jt 2006 = Liina Lindström , Liisi Bakhoff , Mari-Liis Kalvik , Anneliis Klaus , Rutt Läänemets , Mari Mets , Ellen Niit , Karl Pajusalu , Pire Teras , Kristel Uiboaed , Ann Veismann , Eva Velsker. Sõnaliigituse küsimusi eesti murrete korpuse põhjal. – Keele ehe. Pühendatud keeleteadlase Reet Kasiku 60. sünnipäevale. Toim. Ellen Niit. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 30.) Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool , 154–167.

Lindström jt 2009 = Liina Lindström , Eva Velsker , Ellen Niit , Karl Pajusalu. Mees ’man’ , aeg ’time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. – Kodukeel ja keele kodu. Home language and the home of a language. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009. Toim. Marja Kallasmaa , Vilja Oja. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 13.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 91–129.

Pajusalu , Renate 2006. Death of a demonstrative: person and time. The case of Estonian too. – Linguistica Uralica XLII (4) , 241–253.

Rannut , Lehte 1960. Ajamäärus eesti keeles (tähendusfunktsioonid). – Emakeele Seltsi aastaraamat VI (1960). Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus , 71–112.

Velsker , Eva 2010. Leksikaliseerumine keelemuutuses. – Keel ja Kirjandus 7 , 521–536.

VVS = Ülle Viks 1992. Väike vormisõnastik II. Sõnastik ja lisad. Toim. Henno Rajandi. Eesti Teaduste Akadeemia , Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Wiedemann , Ferdinand Johann 2011. Eesti keele grammatika. Tõlk. Heli Laanekask , toim. Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

 

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June