headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
Vol. 58, Issue 1
» 2012
» 2011

VANAD UUENDUSED LÕUNA- JA PÕHJAEESTI KEELES; pp. 210–224

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa58.10


Authors

Kristiina Ross

Abstract

Old innovations in South and North Estonian
The article focuses on the fate of the future construction /saama ’become’ + INF2/ in the two varieties of Old Written Estonian during the language reform at the end of the 17th century. The construction exactly corresponds to the respective (High) German construction and is generally believed to have been borrowed (ich werde lesenmina saan lugema) although there are some similar constructions in Finnic languages as well. The construction was common in the most important text of Old South Estonian (New Testament 1686), and in Literary South Estonian it was actively used until the extinction of this variety at the beginning of the 20th century. As for Old North Estonian, the construction was excluded during the 17th-century reform. It was not used in the first complete Estonian Bible (1739), and North Estonian authors of the 18th century deliberately avoided it. In the 19th century the construction again became frequent in Literary North Estonian. It is argued whether the destiny of the construction in the two varieties was due to differences between South and North Estonian dialects or whether it was simply the result of chronological extra-linguistic circumstances of the language reform.

Keywords

history of Standard Estonian, Literary South Estonian, Literary North Estonian, future

References

Ahrens , Eduard 2003 (1853). Eesti keele Tallinna murde grammatika. – Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost. ja toim. K. Ross. [Eesti Keele Instituut]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 75–429.

Gutslaff , Johannes 1998 (1648). Observationes grammaticae circa linguam esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja väljaande koost. Marju Lepajõe. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool.

Hornung , Johann 1977 (1693). Grammatica Esthonica , brevi , Perspicua tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Eingeleitet und herausgegeben von Harald Haarmann. (= Die estnischen Grammatiken des 17. Jahrhunderts 3. Fenno-Ugrica 4). Hamburg: Helmut Buske Verlag.

Kask , Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. [Tartu Riiklik Ülikool. Eesti keele kateeder.] Tartu.

Kilgi , Annika 2010. Tuleviku tulekust: tulevikulisuse väljendamisest meie esimestes piiblitõlgetes. – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. (= Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri 1–2.) Tartu: ESUKA – JEHUL , 163–185.

Kilgi , Annika 2011. Anton Thor Helle toimetajakäekiri: kuidas Thor Helle vana testamendi verbimorfoloogiat redigeeris. – Emakeele Seltsi aasta­raamat 56 (2010). Peatoim. Mati Erelt. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus , 91–108.
http://dx.doi.org/10.3176/esa56.04.

Laanekask , Heli 2001. Ensimmäisen eteläviron kirjakielen loppuvaiheista. – Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistö­kielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti III. Toim. N. Määttä , H. Sulkala. (= Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja 20.) Oulu: Oulun yliopisto , 117–131.

Laanekask , Heli 2003. Tartu ja tallinna keel 17. sajandi Liivimaal. – Õdagu­meresoomõ hummogupiir’. Läänemeresoome idapiir. Toim. Karl Pajusalu , Jan Rahman. (= Võro Instituudi toimõndusõq 15.) Võro: Võro Instituut’ , 112–128.

Metslang , Helle 1994. Eesti ja soome – futuurumita keeled? – Keel ja Kirjandus 9 , 534–547; 10 , 603–616.

Mägiste , Julius 1936. Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. – Eesti Keel 3 , 65– 92.

Pahtma , Leino , Kai Tafenau 2003. Saateks. – Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koost. Leino Pahtma , Kai Tafenau. Toim. Jürgen Beyer. (= Ex fontibus archivi historici Estoniae 1.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv , 9–14.

Peebo , Jaak 2001. Wastse Testamendi lugu. Eesti Keele Sihtasutus.

Reila , Heiki 2007. Müncheni käsikirjast ja selle seostest Johann Hornungi tõlkega. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium. Apostlite teod. Koost. Kristiina Ross. Toim. Heiki Reila , Kristiina Ross , Kai Tafenau. [Eesti Keele Instituut] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 556–563.

Ross , Kristiina 2003. Saateks. – Esimene Moosese raamat. Iiobi raamat. Tõlkinud 1687–1690 Andreas ja Adrian Virginius. [Eesti Keele Instituut] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 5–21.

Ross , Kristiina 2011. Sisaliku jäljed piiblitõlkes: Lõunaeestikeelse Vana Testamendi saatusest. – Keel ja Kirjandus 8/9 , 600–613.

Ross , Kristiina 2013. Johannes Gutslaffi piiblitõlge ja lõunaeesti kirjakeel. – Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657. Koost. Maeve Leivo , Ahti Lohk , Kristiina Ross , Kai Tafenau. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 475–484.

Tafenau , Kai 2007. Pilistvere käsikirjadest ja nende seosest Heinrich Göseken vanema käsikirjaga. – Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium. Apostlite teod. Koost. Kristiina Ross. Toim. Heiki Reila , Kristiina Ross , Kai Tafenau. [Eesti Keele Instituut] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 551–555.

Tafenau , Kai 2011. Diskussionen über die estnische Schriftsprache in der zweiten Hälfte des 17. Jahrhunderts: Argumente und Beispiele. – Linguistica Uralica 2 , 130–143. http://dx.doi.org/10.3176/lu.2011.2.05.

Tragel , Ilona , Külli Habicht 2012. Grammaticalization of Estonian saama ’to get’. – Linguistics 50 (6) , 1371–1412.

Virginius , Adrian 1706. Curriculum Vitae Adriani Verginii , Pastoris in Odenpaeh , descriptum Dorpati Anno 1706. d. 9 April. – Beweise zur Livländischen Adelsgeschichte. Dritter Theil. Gesammelt von Friedrich Konrad Gadebusch (LVVA , f 214 , n 6 , s 144a/12 , l 320–340). Tõlk. Kai Tafenau. Käsikiri.

Wiedemann , Ferdinand Johann 2002 (1864). Uurimus Võru murdest. Versuch ueber den werroehstnischen Dialekt. Tõlk. Inge Annom. Toim. Külli Habicht , Karl Pajusalu. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 20.) Tartu.

Wiedemann , Ferdinand Johann 2011 (1875). Eesti keele grammatika. Tõlk. Heli Laanekask. Toim. Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June