headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
» 2013
Vol. 58, Issue 1
» 2012
» 2011

EESTI VANEMA KIRJAKEELE VA(T)-KONSTRUKTSIOONID; pp. 186–209

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa58.09


Authors

Pille Penjam

Abstract

vat-constructions in Old Written Estonian
The vat-form, which in contemporary Estonian modifies the predicate verb as the complement, resembles at the same time both the infinitive and the participle. It is similar to the infinitive in that the vat-construction is an argument that behaves as a complement with regard to the main clause and because there is no syntactic relation between the notional subject and the form. It resembles the participle in that the vat-construction typically modifies verbs of perception, and it historically originated from the participle. The typological nature of the form is not fully clear. It seems that in the typology of non-finite forms, the contemporary vat-form could be regarded closer to the infinitives. However, its historical development is remarkably different from that of a typical infinitival form, which is reflected synchronically in important distinctions in the semantics and usage contexts of the vat-infinitive.
The article focuses on a number of aspects in the development of the vat-infinitive in the written language of the 17th–19th centuries. The texts that were selected for the study reveal changes in the syntactic use of the vat-form in the course of time and the history of its phonetic development. The article claims that the contemporary vat-form has had from the very beginning a clearly southern Estonian background. In northern standard Estonian the vad-form prevailed until the mid-19th century, which in turn had replaced the previous va-form in northern standard Estonian at the beginning of the 18th century. Northern Estonian printed texts of the first half of the 17th century show number agreement in the v-marked form. It shows that at least when analysing the standard language of this period, one cannot regard the vat-form as an infinitival form from the perspective of typology and the development from the participle-like features towards greater resemblance to the infinitive can be partly observed in the standard language.
A feature that makes the contemporary vat-form different from the prototypical infinitive is the semantics of the extension verbs. Typically, the vat-infinitive acts as an extension of predicates denoting perception, speech acts, propositional attitude, and knowledge. During the previous centuries of the history of standard Estonian, the vat-form extended rather similar predicates.

Keywords

syntax-morphology interaction, history of written language, infinitives, participles, Estonian language

References

Ahrens , Eduard 2003 (1853). Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Eesti keele Tallinna murde grammatika. Teine , ümbertöötatud väljaanne. – Uue ajastu misjonilingvist. Eduard Ahrens 200. Koost. ja toim. Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 75–429.

Bisang , Walter 2001. Finite vs. non-finite languages. – Language Typology and Language Universals. An International Handbook. Vol. 2. Ed. Martin Haspelmath , Ekkehard König , Wulf Oesterreicher , Wolfgang Raible. Berlin – New York: Walter de Gruyter , 1400–1413.

Buscha , Joachim , Irene Zoch 1988. Der Infinitiv. Leipzig: Verlag Enzyklopädie.

Crystal , David 1997. A Dictionary of Linguistics and Phonetics. Fourth edition. Oxford: Blackwell Publishers.

EKG I = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Peatoim. Mati Erelt , toim. Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.

EKG II = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Peatoim. Mati Erelt , toim. Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.

Erelt , Mati 1984. On the vat-construction in Estonian. – Soviet Finno-Ugric Studies 20 (4) , 270–273.

Erelt , Mati 1987. Sekundaartarindid eesti keeles. (= Preprint KKI-50.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

Erelt , Mati 2003. Structure of the Estonian language: Syntax. – Estonian Grammar. Ed. Mati Erelt. (= Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Tallinn: Estonian Academy Publishers , 93–129.

Gutslaff , Johannes 1998 (1648). Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlk. ja koost. Marju Lepajõe. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10.) Tartu: Tartu Ülikool.

Göseken , Heinrich 2010 (1660). Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Juhatus eesti keele juurde. Tõlkinud ja kommenteerinud Kai Tafenau. – Valve-Liivi Kingisepp , Kristel Ress , Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim. Külli Habicht , Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut , 37–306.

Habicht , Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikool.

Hakulinen , Auli , Pentti Leino 1987. Finnish participial construction from a discourse point of view. – Ural-Altaic Yearbook 59 , 35–43.

Haspelmath , Martin 1989. From purposive to infinitive – a universal path of grammaticization. – Folia Linguistica Historica X (1–2) , 287–310.

Haspelmath , Martin 1999. Converb. – Concise Encyclopedia of Grammatical Categories. Ed. Keith Brown , Jim Miller. Amsterdam: Elsevier , 110–115. http://dx.doi.org/10.1515/flih.1989.10.1-2.287.

Helle , Anton Thor 2006 (1732). Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache. Lühike sissejuhatus eesti keelde. Tõlk. Annika Kilgi , Kristiina Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Herlin jt 2005 = Ilona Herlin , Pentti Leino , Laura Visapää. Kas siinä pulma. – Elävä kielioppi. Suomen infiniittisten rakenteiden dynamiikkaa. Toim. Ilona Herlin , Laura Visapää. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 1021.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , 9–38.

Horie , Kaoru 2001. Complement clauses. – Language Typology and Language Universals. An International Handbook. Vol. 2. Ed. Martin Haspelmath , Ekkehard König , Wulf Oesterreicher , Wolfgang Raible. Berlin – New York: Walter de Gruyter , 979–993.

Hornung , Johann 1977 (1693). Grammatica Esthonica , brevi , Perspicuâ tamen methodo ad Dialectum Revaliensem. Riga: Joh. Georg. Wilck. Eingeladet und herausgegeben von Harald Haarmann. [Faksiimiletrükk.] Hamburg: Buske.

Hupel , August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beiden Hauptdialekte , den revalschen und dörptschen , nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. 2. durchgängig verbesserte und vermehrte Auflage. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn.

ISK = Auli Hakulinen , Maria Vilkuna , Riitta Korhonen , Vesa Koivisto , Tarja Riitta Heinonen , Irja Alho 2004. Iso suomen kielioppi. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 950.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Matthews , Peter H. 2007. The Concise Oxford Dictionary of Linguistics. 2nd edition. Oxford: Oxford University Press.

Mihkla jt 1974 = Karl Mihkla , Lehte Rannut , Elli Riikoja , Aino Admann. Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Toim. E. Nurm. Tallinn: Valgus.

Nedyalkov , Vladimir P. , Igor V. Nedyalkov 1987. On the typological characteristics of converbs. – Symposium on Language Universals „Estonian Data Contributing to the Theory of Language Universals” and „The Hierarchical Nature of Language” (Tallinn , July 28–30 , 1987). Summaries. Tallinn: Academy of Sciences of the Estonian SSR , 75–79.

Noonan , Michael 2007. Complementation. – Language Typology and Syntactic Description. Ed. Timothy Shope. Cambridge: Cambridge University Press , 52–150.

Penjam , Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (= Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.

Ross , Kristiina 2010. Verba dicendi , sentiendi et sciendi ja neid sisaldavad konstruktsioonid 17. sajandi ja 18. sajandi alguse kirjakeeles. – Keele rajad. Pühendusteos Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. ESUKA – JEFUL (1–2) , 272–293.

Rätsep , Huno 1970. Die Typen der verbalen Rektionsstruktur und die Sprachtypologie in Hinsicht auf das Estnische. – Theoretical Problems of Typology and the Northern Eurasian Languages. Ed. László Dezso , Péter Hajdú. Budapest: Akademiai kiado , 129–134.

Rätsep , Huno 1978. Eesti keele lihtlausete tüübid. (= Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 12.) Tallinn: Valgus.

Stahl , Heinrich 2000 (1637). Anführung zu der Esthnischen Sprach/ auff Wolgemeinten Rath/ vnd Bittliches Ersuchen/ publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall/ Druckts Chr. Reusner der älter/ in Verlegung des Authoris. [Faksiimiletrükk.] (= Maarjamaa taskuraamat 15.) Brampton – Tartu: Maarjamaa.

Tikkanen , Bertil 2001. Converbs. – Language Typology and Language Universals. An International Handbook. Vol. 2. Ed. Martin Haspelmath , Ekkehard König , Wulf Oesterreicher , Wolfgang Raible. Berlin – New York: Walter de Gruyter , 1112–1123.

Uuspõld , Ellen 1985. Lisaandmeid vat-konstruktsiooni tegevussubjektist. – Ars Grammatica 1985. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus , 151–158.

Wiedemann , Ferdinand Johann 2011 (1875). Eesti keele grammatika. Tõlk. Heli Laanekask. Toim. Ellen Niit. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.

Ylikoski , Jussi 2003. Defining non-finites: action nominals , converbs and infinitives. – SKY Journal of Linguistics 16 , 185–237.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June