headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
Vol. 60, Issue 1
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

SÕNA KORTS PÄRITOLUST; pp. 148–160

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa60.07


Authors

Iris Metsmägi

Abstract

The etymology of Estonian korts ‘wrinkle, fold, crease’

The Estonian word korts ‘wrinkle, fold, crease’, dial. also ‘tuck, ruffle’, is considered to be a descriptive Finnic stem with possible cognate language equivalents Karelian kurttša, kurttšu ‘wrinkle, fold’, Ludic kurtšištuda ‘to shrivel’, Veps kurtšištuda ‘to double up, to wrinkle up one’s forehead’. The vowel correspondence of Estonian korts and the mentioned Finnic words is unusual: in general, the equivalent of the Finnic u in Estonian is u rather than o.
Besides the word korts with a back vowel in the first syllable, there is the word körts in Estonian dialects, meaning the same, with a front vowel in the first syllable. The word körts is considered to be etymologically connected with the word kört ‘skirt’, < Middle Low German schorte, schörte ‘a short garment, worn around the hips, apron, part of armour, covering the lower part of the body’.
It is not plausible that the words korts and körts are of different origin and their similarity is accidental. Several words in Estonian (dialects) have variants with front and back vowels in parallel. This is characteristic primarily of onomatopoetic stems, but such variability also occurs in some Low German loanwords in Estonian dialects, e.g. vooder ~ vööder ‘lining’, proovima ~ pröövima ‘to try, to attempt, to test’. In the latter the variety is based on different phonetic variants (without vs. with metaphony) in the donor language. Thus the etymologies of the words korts and körts must be observed together.
Formally and semantically, the word körts may have developed from the Low German loanword kört ‘skirt’ as it has been suggested. The suffix-like element -s has been added in Estonian, like in some other words, cf. e.g., nööp and nöps ‘button’. In this case, the word korts could have developed from another phonetic variant of the Low German word. The parallel variants of another derivative of the stem kört, the words körtsik and kortsik ‘skirt’ may indicate the variable pronunciation of the Low German source.
There is another possible explanation as well. While examining the etymologies of the words korts and körts, attention has to be paid to the dialectal and colloquial verbs with stems kört(s)- and kort(s)-: körtmä ‘to frill, to ruffle, to pleat’, körtsima ‘to ruck, to crease; to sew negligently or unskilfully’, kortsima ‘to patch up, to mend clothes; to sew quickly and unskilfully; to frill, to ruffle, to pleat’. These verbs are probably borrowed from Middle Low German schorten ‘to shorten; to tighten the clothes with a belt etc., to draw together, to knot; to wrinkle up one’s nose’. Again, the different quality of the vowel in the first syllable in Estonian could reflect the variable pronunciation in Low German. The suffix-like element -s is added in Estonian, like in some other verbs, cf. e.g., tippima and tipsima ‘to trip’. The words korts and körts can be derived from the verbs kortsima and körtmä, körtsima. Considering semantics, ‘wrinkle, fold; tuck, ruffle’ is the result of ‘rucking, frilling, mending (clothes), unskilful sewing’. Note that in dialects there is also the derivative kört ‘tuck, ruffle’ (homonymous with kört ‘skirt’) from the verb körtmä. Thus the word korts (and dial. körts) probably originates from the Middle Low German verb schorten, borrowed into Estonian also as (dial. and colloquial) verbs kortsima, körtmä, körtsima. There has been some mutual influence between the words korts, körts and kortsik, körtsik, derived from the word kört ‘skirt’ as well.

Keywords

Estonian, Estonian dialects, Low German loanwords, stem variability, loanword adaptation, lexicology, etymology

References

Ariste , Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B XLVI , 1.) Tartu. [2. trükk: Paul Ariste 2010. Sõnalaenulõbu. Koost. Peeter Olesk. Tartu: Ilmamaa , 19–72.] 

Ariste , Paul 1972. Das Niederdeutsche im Estnischen. – Советское финно-угроведение VIII (2) , 91–99.

Ariste , Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus.

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKSS 2 = Eesti keele seletav sõnaraamat. 2 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2. , täiendatud ja parandatud trükk. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–V. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 1994–2013.

EWD = Etymologisches Wörterbuch des Deutschen. 1993. 2. Auflage , durchgesehen und ergänzt von Wolfgang Pfeifer. [1. Auflage 1989.] Berlin: Akademie Verlag.

Habicht jt 2000 = Külli Habicht , Valve-Liivi Kingisepp , Urve Pirso , Külli Prillop. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Toim. Jaak Peebo. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12.) Tartu.

Hellqvist , Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag. http://runeberg.org/svetym/ (15.01.2015).

Juhkam , Evi , Aldi Sepp 2000. Läänemurde tekstid. (= Eesti murded VIII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn.

Kluge 2002 = Kluge. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. Bearbeitet von Elmar Seebold. 24. , durchgesehene und erweiterte Auflage. [1. Auflage 1883.] Berlin–New York: Walter de Gruyter. 

Liin , Helgi 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Juhendaja P. Palmeos. Tartu Riiklik Ülikool. Tartu. Käsikiri Tartu Ülikooli raamatukogus.

Lonn , Varje , Ellen Niit 2002. Saarte murde tekstid. (= Eesti murded VII.) Eesti Keele Instituut. Tallinn.

Oja , Vilja , Iris Metsmägi 2013. Laensõnade tähendussuhetest. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 9. Toim. Helle Metslang , Margit Langemets , Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Rakenduslingvistika Ühing , 181–194.
http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.12.   

Raun , Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.

Saareste , Albert 1922. Etümologilised märkused I. – Eesti Keel 1 , 15–24.

Saareste , Albert 1924. Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes. I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga. Résumé: Du sectionnement lexicologique dans les patois estoniens. I. Analyse avec 60 cartes et 1 esquisse schématique. (= Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis B VI , 1.) Tartu.

Saareste , Andrus 1938. Eesti murdeatlas I. Atlas des parlers Estoniens I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

SchL 4 = Karl Schiller , August Lübben 1878. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Vierter Band (S–T). Bremen: Verlag von J. Kühtmann’s Buchhandlung. http://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd2/drw/s/Sa-schm.htm#Schiller-Lubben (13.01.2015).

SKES = Erkki Itkonen , Yrjö H. Toivonen , Aulis J. Joki 1955–1981. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I–VII. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1–3 , 1992–2000. Päätoim. Erkki Itkonen , Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Streng , H[arry] J[ohannes] 1915. Nuoremmat ruotsalaiset lainasanat vanhemmassa suomen kirjakielessä. Helsinki: Suomal. Kirjall. Seuran Kirjapaino Osakeyhtiö.

Vaba , Lembit 1998. Die Rolle des altpreussischen Sprachmaterials in etymologischen Untersuchungen ostseefinnischer Baltismen. – Colloquium Pruthenicum secundum. Ed. Wojciech Smoczyński. Kraków: Universitas , 177–185.

Vare , Silvi 2012. Eesti keele sõnapered 1–2. Tänapäeva eesti keele sõnavara struktuurianalüüs. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

VES 2 = Vene-eesti sõnaraamat. Русско-эстонский словарь. 2 , 2000. Teine , parandatud trükk. Toim. Helle Leemets , Henn Saari , Rein Kull. Eesti Keele Instituut. Eesti Keele Sihtasutus.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June