headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
Vol. 60, Issue 1
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

AINSUSE PIKA JA LÜHIKESE SISSEÜTLEVA VALIKU OLENEMINE MORFOFONOLOOGILISTEST TUNNUSTEST – KORPUSANALÜÜS; pp. 127–147

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa60.06


Authors

Ann Metslang

Abstract

How the choice between the singular long and short illative case depends on the type of morphophonological variables – a corpus analysis

This study examines the choice between the singular long and short illative case. The research question examined is which morphophonological variables are statistically significant for choosing the long or short illative case. The variables considered were gradation, the type and direction of gradation, the quantity degree of the base form, stem-final alternation and the stem-final alternation pattern, the final sound of the base form and the number of syllables in the genitive stem.
The data for the study came from the Morphologically Disambiguated Corpus of the University of Tartu. A total of 1710 illative case forms were analysed. With the help of the computer software program R, a chi-square test and standardized Pearson residuals were performed.
Based on the standardized Pearson residuals, the short illative is more likely when the word has gradation or quality alternation, the word has stem-end alternation, the final sound of the word’s base form is a consonant or there are more than three syllables in the genitive stem. Likewise, the short illative is more likely when the stem-final alternation pattern has words belonging to the seminar, redel, kringel, siil, sai, lagi, nali, sõber and õnnelik types. The long illative is more likely if the word has no gradation (or has quantity alternation), the word has no stem-final alternation (or the stem-final alternation pattern has the ending -(V)s, if the word has the ending -(V)ne or -ke, if the word belongs to the suur, küünal, soolane, uusküüs, or käsi type, the final sound of the word’s base form is a vowel or there are three syllables in the genitive stem. The direction of gradation and the quantity degree of the base form are not statistically significant factors in the choice between the short and the long illative. However, the short illative form was preferred by all morphophonological variables in the analysed data.
Future studies could perform a multivariate analysis with morphosyntactic and semantic variables.

Keywords

morphology, morphophonology, corpus linguistics, language variation, illative, short illative, Estonian

References

Agresti , Alan 2013. Categorical Data Analysis. 3rd Ed. Wiley Series in Probability and Statistics. New Jersey , Hoboken: John Wiley & Sons Inc.

Alvre , Paul 1995. Soome väljendid eesti vastetega. Tallinn: Valgus.

Arppe , Antti 2008. Univariate , Bivariate , and Multivariate Methods in Corpus-based Lexicography – a Study of Synonymy. University of Helsinki. Helsinki: Helsinki University Print.

EKG = Mati Erelt , Reet Kasik , Helle Metslang , Henno Rajandi , Kristiina Ross , Henn Saari , Kaja Tael , Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika. I. Peatoim. Mati Erelt , toim. Tiiu Erelt , Henn Saari , Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKK = Mati Erelt , Tiiu Erelt , Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas , täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Hasselblatt , Cornelius 2000. Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike. – Keel ja Kirjandus 11 , 796–803.

Kaalep , Heiki-Jaan 2009. Kuidas kirjeldada ainsuse lühikest sisseütlevat kasutamisandmetega kooskõlas? – Keel ja Kirjandus 6 , 411–425.

Kaalep , Heiki-Jaan 2012. Eesti käänamissüsteemi seaduspärasused. – Keel ja Kirjandus 6 , 418–449.

Kio , Kati 2006. Sisseütleva käände kasutus eesti kirjakeeles. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.

Klavan , Jane 2012. Evidence in Linguistics: Corpus-linguistic and Experimental Methods for Studying Grammatical Synonymy. (= Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 15.) Tartu: University of Tartu Press.

Laugaste , Gerda 1964. Mida andis ülevabariigiline emakeele olümpiaad. – Keel ja Kirjandus 7 , 392–398; 8 , 467–476.

Nurm , Ernst 1939. 1937. a. gümnaasiumi vastuvõtu-eksami tööde ortograafiline külg. – Eesti Keel 1 , 10–14.

Raag , Virve 1998. The Effects of Planned Change on Estonian Morphology. (= Studia Uralica Upsaliensia 29.) Uppsala: Universitet Uppsala.

Rajandi , Henno 1963. Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas. – Keel ja Kirjandus 7 , 409–414.

R Development CoreTeam 2013. R: A Language and Environment for Statistical Computing. R Foundation for Statistical Computing. http://www.r-project.org/ (10.04.2015).

Sõnajalg , Ingrid 1956. Illatiiv eesti kirjakeeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.

Viitso , Tiit-Rein 1976. Eesti muutkondade süsteemist. – Keel ja Kirjandus 3 , 148–162.

Viks , Ülle 1992. Väike vormisõnastik. I , Sissejuhatus ja grammatika. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia , Keele ja Kirjanduse Instituut.

VÕS 1940 = Väike õigekeelsus-sõnaraamat. Koost. Elmar Muuk. Seitsmes trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

VÕS 1953 = Väike õigekeelsuse sõnaraamat. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim. Ernst Nurm , Erich Raiet , Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim. Rein Kull , Erich Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinn: Valgus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim. Maire Raadik. Koost. Tiiu Erelt , Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June