headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
Vol. 61, Issue 1
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

ALTERNATIIVSEID ETÜMOLOOGIAID I; pp. 253–262

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa61.12


Authors

Lembit Vaba

Abstract

Alternative etymologies II

The article presents alternative etymologies for the Estonian words hangeldama ‘to traffic in, speculate’ and nurg : nuru ‘Blicca bjoerkna’.
In Estonian etymological literature, it is claimed that the German borrowing hangeldama ‘to buy up and sell at a profit, to traffic in, speculate’ (< German handeln ‘to trade’) has undergone a phonological replacement likely on the example of hankima ‘to procure, obtain’. However, the secondary -ng- in the place of the expected -nd- is observed in a number of other borrowings, which suggests that this is a widespread optional replacement. The article gives examples of this replacement in other borrowings, such as angel ‘part of the wheel and axle of an anchor, a well, or similar, around which the wheel and axle is rotated’ – andel(i) id., cf. Low German, Dutch handel ‘handhold’, German Hantel ‘handhold’ etc. The ng / nd variation appears in native stems with a particular phonological structure, with overlapping or very similar fields of meaning, e.g. kangla : kan´gla, kangli : kan´glikandla : kan´dla / kandle, kandli : kan´dli ‘armpit’ and others. The nk / ng : nt / nd variation is typical of onomatopoetic/descriptive stems with overlapping or very similar fields of meaning, e.g. põngerjaspõnder / põnderjas / põnderlas ‘brat, small child’: põng(e)- and others.
In Estonian etymological literature, it is claimed that the origin of the fish nurg : nuru ‘Blicca bjoerkna’ is unclear. This name is quite widespread. Also recorded is the variant stem nurr, nurra- : nurrakala. Wiedemann’s dictionary also gives the variant nuuru-k[ala], which has not been recorded in later collections of dialect data. The article draws attention to the Latvian name ņura for the loach (Nemachilus barbatus), which Latvian fish name researcher Benita Laumane regards as a borrowing, from Estonian nurg. In many languages, the names for loaches include numerous variants deriving from the notion of “beard”, in reference to the barbels around the fish’s mouth. There is no doubt that the Latvian nura, of Estonian origin, also has its roots in this idea, assuming an etymological connection between Estonian nurg and the word family nurrud, nurru-, nurri-, nuru- and nuri/karvad ‘whiskers, moustache’. This Estonian word family derives from the German loan base Schnurr, which appears in e.g. the compound word Schnurrbart ‘whiskers, moustache’. German Schnurrbart also denotes the fish Enchelyopus cimbrius or Gadus cimbricus, belonging to the cod family. In the Latvian name ņura ‘loach’, the word-initial consonant cluster has been reduced to a single consonant, indicating that this is an indirect loan via Estonian, not a direct loan from German. This loanword is interesting, because it demonstrates that Estonian nurr / nurg could at some point have been used to refer to the loach or some other type of fish with “whiskers”. The article also draws attention to the fact that the -g in the variant nurg is non-etymological, having developed by way of proportional analogy, e.g. urg : uru = x : nuru. Non-etymological -g after r is found in Estonian in e.g. kiirg : kiira ‘crown (of the head); nape; frontal bone’, neerg ‘kidney’, suhkarg ‘dried bread, rusk’.

Keywords

etymology, Estonian language, Finnic languages

References

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. 2012. Koost. ja toim. Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar. Peatoim. Iris Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste 2000. Estnisches etymologisches Wörtebuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EH II = Jānis Endzelīns , Edīte Hauzenberga 1946. Papildinājumi un labojumi K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīcai. II. Rīgā: Grāmatu apgāds.

EKMS 2 = Andrus Saareste. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. 2 , 1959. Dictionnaire analogique de la langue estonienne 2. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3.) Stockholm: Vaba Eesti.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I– , 1994– . Tallinn: Eesti Keele Instituut.

Göseken , Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung zur Öhstnischen Sprache. Reval: Gedruckt und verlegt von Adolph Simon / Gymnasij Buchdr.

Kendla , Mari 2014. Eesti kalanimetused: kujunemine , levik ja nimetamise alused. (= Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 37.) Tallinn.

Kluge , Friedrich 1989. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. 22. Auflage unter Mithilfe von Max Bürgisser und Bernd Gregor völlig neu bearbeitet von Elmar Seebold. Berlin–New York: Walter de Gruyter.http://dx.doi.org/10.1515/9783110845037.

Koivulehto , Jorma 1998. Kiire ’päälaki’ ja muuta etymologista rajankäyntiä. – Oekeeta asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V. 1998. Toim. Riho Grünthal , Johanna Laakso. (= Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 228.) Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura , 235–246.

Laumane , Benita 1973. Zivju nosaukumi latviešu valodā. Rīga: Zinātne.

Liin , H[elga] 1968. Alamsaksa laensõnad 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles. Väitekiri filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. [Käsikiri.]

Liukkonen , Kari 1999. Baltisches im Finnischen. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 235.) Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

Machek , Václav 1968. Etymologický slovník jazyka českého. Druhé , opravené a doplněné vydání. Praha: Nakladatelství Československé Akademie věd.

ME IV = K. Mīlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. IV , 1929–1932. Rediģējis , papildinājis , nobeidzis J. Endzelīns. K. Mühlenbachs. Lettisch-deutsches Wörterbuch. Redigiert , ergänzt und abgeschlossen von J. Endzelin. Rīgā / Riga: Kultūras fonda izdevums / Herausgegeben vom lettischen Kulturfonds.

Must , Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Toim. Lembit Vaba.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Mäger , Mart 1967. Eesti linnunimetused. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

Mäger , Mart 1973. Juhend ja nimestik kalanimetuste kogumiseks. Tallinn: [Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Selts].

Mäger , Mart 1976. Eesti kalanimetustest. – Keel , mida me uurime. Koost. Mart Mäger. [Tallinn:] Valgus , 91–95.

Neetar , Helmi 1990. Deverbaalne nominaaltuletus eesti murretes. I. Toim. Valdek Pall. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.

Nikkilä , Osmo 1999. Sporadischer Konsonantenwechsel im Ostseefinnischen. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 21/22 , 129–160.

Raun , Alo 1982. Eesti keele etümoloogiline teatmik. Rooma–Toronto: Maarjamaa.

Saareste , Andrus 1952. Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

Salminen , Tapani 2010. Huomioita lintujen nimityksitä. – Sanoista kirjakieliin. Juhlakirja Kaisa Häkkiselle 17. marraskuuta 2010. Toim. Sirkka Saarinen , Kirsti Siitonen , Tanja Vaittinen. (= Suomalais-ugrilaisen seuran toimituksia 259.) Helsinki , 343–358.

Sepp , Arnold 1963. Mu meelen ... Assotsiatsioonid. Toronto: Orto.

SKES I = Yrjö Heikki Toivonen. Suomen kielen etymologinen sanakirja. I. Toinen painos. 1974. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII ,1.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1–3 , 1992–2000. Päät. Erkki Itkonen , Ulla‑Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.

Uibo , Udo 2014. Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid. [Tallinn:] Tänapäev.

Vaba , Lembit 1990. Balti fragment eesti mesindussõnavaras? – Eesti keele ja kirjanduse kateedri töid I. Koost. Jaan Õispuu. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut , 35–45.

Vaba , Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Eesti Keele Instituut , Tampereen Yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos. Tallinn–Tampere.

Viires , Ants 2006. Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade: Tallinn: Ilo.

VMS = Väike murdesõnastik. I–II , 1982–1989. Toim. Valdek Pall. Koost. Anu Haak , Evi Juhkam , Marja Kallasmaa , Ann Kask , Ellen Niit , Piret Norvik , Vilja Oja , Aldi Sepp , Jaak Simm , Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Vries , Jan de 1997. Nederlands etymologisch woordenboek. Met aanvullingen , verbeteringen en woordregisters door F. de Tollenaere. Vierde druk. Leiden , New York Köln: Brill.

Väinaste , J. 1925. Häälikvaheldus-nähtustest eesti keeles. – Eesti Keel 5–6 , 89–111.

Wied 1973 (1893) = Ferdinand Johann Wiedemann. Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Võrgumaterjalid

Deutsches Wörterbuch von Jacob Grimm und Wilhelm Grimm. http://woerterbuchnetz.de/DWB.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June