headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
Vol. 61, Issue 1
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

JUUKSED, NAISE UHKUSE KROON. KRUNN; PP. 187–206

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa61.09


Authors

Meeli Sedrik

Abstract

Hair, the crown of a woman’s pride. Krunn

The article addresses the origin of the word krunn ‘hair bun’ and its synonyms in Estonian dialects.
Previously, an Estonian-Swedish loan etymology has been suggested for krunn, < krún, which implies that an irregular phonological change took place in the borrowing. This explanation was suspect due to the meaning correspondence between the source language and the target language. In the past, hair buns were typically covered by headwear, so it is not likely that there would have been reason to give them a name motivated by the comparison to a crown.
In order to find a possible single basis for the naming of this hair style, I identified the synonyms of krunn in Estonian dialects. Among the synonyms analyzed, two groups stand out, wherein the primary meaning (in addition to denoting the hair style) was 1) something small and round or 2) a bunch/bundle of flax, hemp, or similar. Loan etymologies are presented for the synonyms nukk, null, nuul (Finnish-Swedish loans), nuut (from Swedish and German) and tutt (a Baltic German loan).
Krunn could be an Estonian-Swedish loan, the source being the stem runn, meaning ‘round’ (of objects). The word-initial consonant cluster has emerged as a result of hypercorrection.

Keywords

etymology, Estonian language, Estonian dialects, Swedish loanwords, Estonian-Swedish loanwords, Finnish-Swedish loanwords, German loanwords, Baltic German loanwords

References

Ariste , Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XXIX ,3.) Tartu.

Betcke , Bruno 1924. Die Königsberger Mundart. Sammlung ostpreußisch-königsbergischer Ausdrücke. Königsberg: Gräfe & Unzer.

Danell , Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. (= Skrifter utg. av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 27.) Lund.

DWB = Das Deutsche Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm auf CD-ROM und im Internet. http://germazope.uni-trier.de/Projekte/DWB (01.02.2016).

EES = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut , Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ety/.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKMS = Andrus Saareste 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (= Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne nr. 3.) Stockholm: Vaba Eesti.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2. , täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (01.02.2016).

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–V , 1994–2015. Eesti Teaduste Akadeemia , Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut , Eesti Keele Sihtasutus.

EWD = Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. I (A–L) , 1993. 2. Auflage , durchgesehen und ergänzt von Wolfgang Pfeiffer. Berlin: Akademie Verlag.

Freudenthal , A[xel] O[lof] , H[erman] A[lbert] Vendell 1886. Ordbok öfver estländsk‑svenska dialekterna. (= Skrifter utgifna af Svenska litteratursällskapet i Finland VII.) Helsingfors.

Isberg , F[ridolf] 1970–1971. Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. (= Acta Academiae Regiae Gustavi Afolphi XLVII.) Uppsala.

Juhkam , Evi 1993. ULMA arhiivi külastamas. Besök på ULMA-arkivet. – Ronor 1 , 7–11.

Juhkam , Evi 1998. Eesti-rootsi murdekontaktid. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool , filoloogiateaduskond. Käsikiri.

Juhkam , Evi 2000. Eestirootsi tõlkelaenud eesti murretes. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. Jüri Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn , 53–72.

Kibbermann jt 2007 = Elisabeth Kibbermann , Salme Kirotar , Paula Koppel. Saksa-eesti sõnaraamat. Toim. ja täiend. Anne Arold , Mari Tarvas , Mari-Ann Palm. Valgus.

Kluge , Friedrich 2002. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache. Bearbeitet von Elmar Seebold. 24. , durchgesehene und erweiterte Aufl. Berlin–New York: de Gruyter.

Kobolt , Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland. Am Beispiel der Stadt Pernau. (= Schriften der baltischen historischen Kommission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.

Koponen , Eino 1998. Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki: Suomalais‑Ugrilainen Seura.

Manninen , Ilmari 1927. Eesti rahvariiete ajalugu. (= Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat III.) Tartu.

Must , Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

Must , Mari , Aili Univere 2002. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi ja morfoloogilisi peajooni. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 10.) Tallinn.

Müller-Fraureuth , Karl 1914. Wörterbuch der obersächsischen und erzgebirgischen Mundarten. II , K–Z. Dresden: Verlag von Wilhelm Baensch.

Nikkilä , Osmo 1988. Zur Herkunft einiger ostseefinnischer Nomina auf -rA. – Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge. Internationale Zeitschrift für uralische und altaische Forschung 8. Wiesbaden: Otto Harrassowitz , 14–17.

OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. (A–OCH). Helsingfors: Forskningscentralen för de inhemska språken , 1982–2007. http://kaino.kotus.fi/fo/ (01.02.2016).

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. ~100 000 märksõna. Svensk-estnisk ordbok. ~100 000 uppslagsord. 2004. Koostanud / utarbetad av Mari Aidla , Signe Cousins , Maiu Elken , Madis Kanarbik , Kristina Mullamaa , Tiina Mullamaa , Marina Pertšjonok , Mai Praizner , Raimo Raag , Virve Raag , Juhan Tuldava. Valgus.

Saagpakk , Paul F. 1992. Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. Tallinn: Koolibri.

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (01.02.2016).

Schiller , Karl , August Lübben 1875–1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. I–VI. Bremen: J. Kühtmann. http://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd2/drw/s/Sa-schm.htm#Schiller-Lubben (01.02.2016).

SMS = Suomen murteiden sanakirja. 1985–2008. (= Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 36.) Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus , Valtion painatuskeskus , Edita , Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. http://kaino.kotus.fi/sms/ (01.02.2016).

Soosaar , Sven-Erik 2012. About a fashion-related Estonian-Swedish loanword krunn. – Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 3–1 , 195–202.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 1–3 , 1992–2000. Toim. Erkki Itkonen , Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki.

SSOB = Stora svenska ordboken. 1996. Utarbetad vid Språkdata , Göteborgs universitet. Stockholm: Norstedts.

Tauli , Valter 1956. Phonological tendencies in Estonian. (= Det Kongelige Danske Videnskabernes Selskab. Historisk-filologiske Meddelelser 36 , 1.) København.

Tiberg , Nils s. a. Estlandssvensk kortordbok. Dialekt- och folkminnesarkivet i Uppsala , Institutet för språk- och folkminnen.

Tiro , Sulbi 1992 = Soengukunsti ajalugu. Koost. T. Tiro , M. Sulbi. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse keskus.

Vaigur , Enn 1936. Potilill ja karusammal. Rahvatükk 4 vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit.

Veldi , Enn 2002. Eesti-inglise sõnaraamat. Estonian-English dictionary. Tallinn: Koolibri.

Vendell , Herman 19041907. Ordbok över de östsvenska dialekterna. (= Skrifter utgivna af Svenska litteratursällskapet i Finland LXIV , LXXI , LXXV , LXXIX.) Helsingfors.

VES = Vene-eesti sõnaraamat. Русско-эстонский словарь. II (П–Я) , 2000. Teine , parandatud trükk. Второе , исправленное издание. Vastutavad toimetajad Rein Kull , Helle Leemets , Tiiu Erelt , Asta Õim. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

VMS = Väike murdesõnastik. I–II (1982–1989) Toim. Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://portaal.eki.ee/dict/vms (01.02.2016).

Wessman , V[ilhelm] E[liel] V[ictorinus] 1925–1932. Samling av ord ur östsvenska folkmål. (= Skrifter utgivna av Svenska litteratursällskapet i Finland 178: 1–2 , 215: 1–2.) Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland , Mercator.

Wessman , V[ilhelm] E[liel] V[ictorinus] 1939. Bidrag till kännedomen om finlandssvenska folkmål. Tillägg till H. Vendells och V. E. V. Wessmans ordböcker. – Folkmålstudier. Meddelanden från Föreningen för nordisk filologi i Helsingfors. Helsingfors , 1–119.

Wessman , V[ilhelm] E[liel] V[ictorinus] 1954. Bidrag till kännedomen om finlandssvenska folkmål. Tillägg II till H. Vendells och V. E. V. Wessmans ordböcker. – Folkmålstudier. Meddelanden från Föreningen för nordisk filologi i Helsingfors. Helsingfors , 1–216.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-deutsches Wörterbuch. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

Õim , Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn. http://portaal.eki.ee/dict/synonyymid (01.02.2016).

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim. E. Nurm , E. Raiet , M. Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim. R. Kull , E. Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://portaal.eki.ee/dict/qs76.

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Koost. Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik , Tiiu Erelt. Toim. Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Koost. Tiiu Erelt , Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik. Toim. Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs2006/.

ÕS 2013 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2013. Koost. Tiiu Erelt , Tiina Leemets , Sirje Mäearu , Maire Raadik. Toim. Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs/.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June