headerpos: 17406
 
 
 

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Emakeele Seltsi aastaraamat
The Yearbook of the Estonian Mother Tongue Society
ISSN 2228-1215 (electronic)   ISSN 0206-3735 (print)

Publisher
Journal Information
» History
» Editorial Policy
» Editorial Board
» Abstracting/Indexing
Guidelines for authors
» For Authors
» Instructions to authors
» For Review
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
Vol. 61, Issue 1
» 2015
» 2014
» 2013
» 2012
» 2011

TÜVE ROOBAS ~ RÖÖBAS PÄRITOLUST; pp. 155–166

(Full article in PDF format) doi:10.3176/esa61.07


Authors

Iris Metsmägi

Abstract

The etymology of Estonian roobas ~ rööbas ‘rut; rail’

The Estonian roobas ~ rööbas ‘rut; rail’ has been compared to Finnish ruopas ‘heap of stones, pack of ice’, ryöpäs ‘heap of gravel’, Karelian ruopas ‘heap of stones, pack of ice’, Lude ruopaz ’heap of stones’ and Veps roppaz ‘pack ice’. As this North Finnic stem is probably borrowed from the Sami languages, the Estonian stem seems to have no cognate language equivalents. This fact indicates that the Estonian stem could be a younger loanword, but the structure of the stem (a contracted noun ending in -as in nom. sg.) is not typical of younger loanwords.
The analysis of the data of the Estonian dialects and of 17th–19th century lexicographic sources shows that this structure of the stem may be secondary, as there are many variants with different structures, e.g. roobe, rööbe, rööp in dialects, roop, rööp, rōbe, rȫbe, pl. rope(d) [roope(d)], röpe [rööpe] in the 17th–19th century dictionaries. Thus the earlier stem variant was probably monosyllabic in nom. sg., i.e. roop ~ rööp, with variable stem-final vowels in oblique cases
(-a in the 18th-century dictionaries, -e in the 19th-century dictionaries). The stem roop ~ rööp could have been borrowed from Low German grope ‘groove, channel’. The semantic shift ‘groove, channel’ > ‘rut’ has taken place in Estonian. The different quality of the vowel of the first syllable in Estonian may reflect the variable pronunciation in Low German. A parallel borrowing in Latvian, gruo͂pe ‘groove; rut’, indirectly supports the Low German loan source. Swedish grop ‘hole, pit’ can be considered as a loan source of the stem variant roop including a back vowel as well. The borrowing of different forms (nom. sg. and nom. pl.) of the donor language separately and several donor languages (Low German, Swedish) could explain the variability of the stem in Estonian dialects and in the old lexicographic sources.

Keywords

Estonian, Estonian dialects, younger loanwords, stem variability, loanword adaptation, lexicology, etymology

References

Aikio , Ante 2009. The Saami Loanwords in Finnish and Karelian. Academic dissertation to be publicly discussed , by permission of the Faculty of Humanities of the University of Oulu , in lecture hall L4 , on the 27th of March , 2009 , at 12 o’clock. https://www.academia.edu/4813912/The_Saami_Loanwords_in_Finnish_and_Karelian (23.09.2015).

Ariste , Paul 1933. Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles. (= Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) B XXIX , 3.) Tartu.

Ariste , Paul 1937. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel 5 , 132–140.

Ariste , Paul 1972. Das Niederdeutsche im Estnischen. – Советское финно-угроведение VIII (2) , 91–99.

Ariste , Paul 1981. Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus.

EEW VIII = Julius Mägiste 1982­. Estnisches etymologisches Wörterbuch. VIII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKMS III = Andrus Saareste 1962. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. III. Avec un index pourvu de traductions en français. Stockholm: Vaba Eesti.

EKSS 4 = Eesti keele seletav sõnaraamat. 4 , 2009. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2. , täiend. ja parand. tr. Toim. Margit Langemets , Mai Tiits , Tiia Valdre , Leidi Veskis , Ülle Viks , Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EMS III = Eesti murrete sõnaraamat. III. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus , 2001–2004.

Göseken , Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen sprache/ Bestehend nicht alleine in etlichen præceptis und observationibus ,/ Sondern auch/ In Verdolmetschung vieler Teutschen Wörter. Reval.

Hinderling , Robert 1981. Die deutsch-estnischen Lehnwortbeziehungen im Rahmen einer europäischen Lehnwortgeographie. Wiesbaden: Otto Harrassowitz.

Hupel , August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte/ den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga , Leipzig. https://books.google.ee/books?id=RmIUAAAAQAAJ&printsec=frontcover&source=&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false (08.01.2016).

Hupel , August Wilhelm 1818. Ehstnische Sprachlehre für die beyden Hauptdialekte , den revalschen und dörptschen , nebst einem vollständigen ehstnischen Wörterbuche. Mitau.

Kalima , Jalo 1919. Die ostseefinnische Lehnwörter im Russischen. (= Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 44.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kalima , Jalo 1936. Itämerensuomalaisten kielten balttilaiset lainasanat. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 202.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

Karulis , Konstantīns 2001. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. Avots.

Kettunen , Lauri 1938. Livisches Wörterbuch mit grammatischer Einleitung. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae 5.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

Kingisepp jt 2010 = Valve-Liivi Kingisepp , Kristel Ress , Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Toim. Külli Habicht , Külli Prillop. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

LS = Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732. [Anton Thor Helle] 2006. Saksa keelest tõlk. ja järelsõnad kirj. Annika Kilgi ja Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ME I = K. Mǖlenbacha Latviešu valodas vārdnīca. K. Mühlenbachs Lettisch-deutsches Wörterbuch. I , 1923–1925. Rediģējis , papildinājis , turpinājis J. Endzelīns. Redigiert , ergänzt und fortgesetzt von J. Endzelin. Riga.

Metsmägi jt 2014 = Iris Metsmägi , Meeli Sedrik , Vilja Oja. Different loan sources as a reason for variability in some Estonian dialect words. – Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics 5 , 2 , 51–70.

Must , Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. ~100 000 märksõna. Svensk-estnisk ordbok. ~100 000 uppslagsord. 2004. Koostanud / utarbetad av Mari Aidla , Signe Cousins , Maiu Elken , Madis Kanarbik , Kristina Mullamaa , Tiina Mullamaa , Marina Pertšjonok , Mai Praizner , Raimo Raag , Virve Raag , Juhan Tuldava. Valgus.

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://www.saob.se (12.04.2016).

SchL = Karl Schiller , August Lübben 1876. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. II (G–L). Bremen: Verlag von J. Kühtmann’s Buchhandlung. http://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd2/drw/s/Sa-schm.htm#Schiller-Lubben (12.01.2016).

Sehwers , Johannes 1953. Sprachlich-kulturhistorische Untersuchungen vornehmlich über den deutschen Einfluss in Lettischen. (= Veröffentlichungen der Abteilung für slavische Sprachen und Literaturen des Ost­europa-Instituts (slavisches Seminar) an der freien Universität Berlin , herausgegeben von Max Vasmer 4.) Berlin: in Kommission bei Otto Harrassowitz Wiesbaden.

SKES 4 = Erkki Itkonen , Aulis J. Joki 1969. Suomen kielen etymologinen sanakirja. IV. (= Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII ,4.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SSA 3 = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. 3 , 2000. Päätoim. Ulla-Maija Kulonen. (= Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556 , Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura , Kotimaisten kielten tutkimus-
keskus.

Thomsen , Vilhelm 1890. Beröringer mellem de finske og de baltiske (litauisk-lettiske) sprog: en sproghistorisk undersøgelse. København: Bianco Lunos.

Thor Helle , Anton 1732. Kurzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache , in welcher mitgetheilet werden I. Eine Grammatica. II. Ein vocabularium. III. Proverbia. IV. Ænigmata. V. Colloquia. Halle. 

Vestring , Salomo Heinrich 1998. Lexicon esthonico germanicum. Eesti-saksa sõnaraamat. Eesti Kirjandusmuuseum. Tartu.

Wiedemann , Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg. https://books.google.ee/books/reader?id=ycARAQAAMAAJ&printsec=frontcover&output=reader&source=gbs_atb_hover&pg=GBS.PP5 (14.01.2016).

Wiedemann , Ferdinand Johann 1973 (1893). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas , muutmata trükk teisest , Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.

 
Back

Current Issue: Vol. 64, Issue 1, 2019


Publishing schedule:
               Next year June